Soovitusi sõimeealise lapse ettevalmistamiseks lasteaeda minekuks
- Looge lapsele positiivne hoiak lasteaia suhtes, rääkige kui tore seal on ja mida seal tehakse.
- Varuge aega lapse harjutamiseks kollektiivi ja lasteaia päevakavaga.
- Laske lapsel iseseisvalt tegutseda ilma täiskasvanu pideva juhendamiseta
(käte pesemine, tassist joomine, söömine, potil käimine, üksi voodis uinumine).
- Külastage perearsti, veendumaks, et laps on terve.
Soovitusi lapse kohanemisperioodiks
- Olge endas kindel, et lasteaed on teie lapsele sel hetkel parim paik.
- Rääkige lapsele, mis koht on lasteaed, miks lapsed seal käivad, miks te tahate, et tema seal käima hakkaks.
- Rääkige lapsele, mis teda seal ees ootab. Mida üksikasjalikumalt ja sagedamini lapsega räägitakse, seda kindlamalt ta ennast tunneb. Teadmatus hirmutab last.
- Selgitage, et alati ei saa kõike, mida ta soovib, esimesel nõudmisel täita. Rühmas on palju lapsi ja vahel tuleb oodata ja olla kannatlik.
- Kohanemisperioodil toetage last emotsionaalselt. Kuna olete nüüd lapsega märksa vähem koos, siis püüdke ühistel hetkedel rohkem suhelda, kuulata, kallistada. Laske lapsel olla teie läheduses.
- Kui lapsest lahkumine osutub raskeks, on heaks soovituseks ilmutada enesekindlust, olla optimistlik.
- Lahkudes öelge lapsele heatahtlikult, kuid kindlal toonil, et teil on nüüd aeg minna. Kallistage oma last oma tavalisel moel ja lahkuge kohe, kui olete hüvasti jätnud.
- Ilmutage enesekindlust ka last õpetajale üle andes, öelge näiteks, et teil tuleb täna kindlasti tore päev.
- Ärge unustage lapsele öelda, millal te talle järele tulete. Olge täpne ja pidage oma lubadusest kinni.
- Hea oleks, kui lapse päevad lasteaias ei kujuneks liiga pikaks (8-10 tundi). Nii võib laps muutuda nutuseks ja närviliseks, kergesti haigestuda.
Kohanemine ja tervis
- Kohanemisperiood võib väikelapses tekitada stressi. Lasteaiastressi sümptomid on pidev nutmine ja õnnetu olek, millega võivad kaasneda unehäired ja isutus.
- Kohanemise ajal on häiritud lapse organismi üldine vastupanuvõime, ta on nõrgem ja haiguste vastu vastuvõtlikum.
- Haige laps vajab ravi ja rahu, mida saab talle võimaldada kodus. Haigena kollektiivis viibimine kurnab liigselt lapse organismi.
- Lasteaias käiva lapse tervislik seisund peab võimaldama tal koos teistega tegevustes osaleda ning ka õues viibida.
Laps ja piirid
- Laps vajab piire selleks, et teada, mida võib teha ja mida mitte. Piirid ja reeglid loovad väikelapsele turvatunde. Lapse piirideks on vanemate selgitused, keelud ja korraldused.
- Väikesele lapsele on vanemal väga raske midagi keelata. Hea on, kui tal on juba lasteaeda tulles tuttavad järgmised mõisted: ei tohi, tule siia, ära tee haiget, räägime tasakesi.
- Täiskasvanu sõbralik konkreetsus otsustes on vajalik nii kodus kui ka mujal.
Tähtsad on kehtestatud piiridest kinnipidamine ja täiskasvanute ühesugused nõudmised.
- Koostöö piiride küsimuses kodu ja lasteaia vahel on väga oluline.
Riietus ja jalanõud lasteaias
- Laps tunneb end lasteaias hästi mugavates, hooajale vastavates riietes nii toas kui õues mängides.
- PARIMAD RÕIVAD ON NEED, MIDA LAPS ISE SELGA SAAB PANNA.
- Riietus toas on kerge ja võimaldab hästi liikuda. Varuge lapsele mugavad ja jalga fikseerivad sisejalatsid, näiteks krõpsudega sandaalid.
- Lapse kappi palume tuua vahetusriided. Riided võiks olla märgistatud, et vältida lapse asjade kadumist ja segamini minekut.
- Igal lapsel on isiklik kamm ja soovitavalt ühekordsed taskurätikud.
Lapse soovitavad oskused 1,5-2-a laps
- Sotsiaalne valmisolek:
- Jäljendab täiskasvanut
- Lepib täiskasvanu eemaldumisega
- Reageerib oma nimele
- Füüsiline valmisolek:
- Sööb ise lusikaga, joob tassist
- Ei vaja ja ei kasuta lutipudelit
- Võtab sokid jalast
- Kõnnib täiskasvanu abiga trepist üles-alla
- Kummardub eset maast üles võtma ja ei kuku
- Jalutab käekõrval (käruta)
- Vaimne valmisolek:
- Reageerib sõnalisele korraldusele „anna“, „viska“
- Nimetamisel näitab tuttavaid esemeid
- Mõistab sõna „ei“
- Mõistab ja kasutab lühikesi ütlusi.